Kas sa mäetad, siis su juurde tulen läbi sügise või lumemarjamaa?

Sest et mõnikord ma komistan ning mõnikord ma kukun, kuid senikaua kui mul hing on sees- tõusen ikka üles. Nii ütlevad laulusõnad- võibolla peitubki nendes sõnades inimeseks olemise valem. Ühe õige on teise vale, ühe hea on teise halb, iga eksimusega võidame rohkem kui kaotame, isegi kui neist jäävad armid mis mittekunagi ei kao.