Mis nähtamatu side see on, mis mõne inimesega ei katke ka siis, kui mõlemad lõplikult oma rada lähevad? Kas selline seotus teise inimesega on õnn või hoopis õnnetus? Olles seotud on raske alustada kellegi teisega täiesti algusest,ükskõik kui väga seda ka ei sooviks. Keerata puhas leht ning unustada kõik.

It’s okay to lose yourself for a little while. In books, in music, in art. Let yourself get lost. Peamine on, et sa leiaksid end taas ülesse. Muu ei olegi oluline. 
Mina olen end kaotanud ja taas leidnud. Tunnen end jälle elus. Aitäh !

Elu ei oota sinu taga

Tead kuidas ma tahaks sind panna paika, trampida ja karjuda. Öelda, et kui lahkusid siis palun täielikult ja igaveseks. Palun ära vaata tagasi. See teeb olemise veel raskemaks.

Sa ju tead seda? Eksju? Tahadki elada keerulist elu, mis teeb nii kuradi palju haiget? Või tahad teha ainult mulle haiget? Ma ju tean, et ka sul on raske. 

Uskusin alati meisse, kuid nüüd usun et oleme eraldi ka tugevad. Kiskudes lahti sellest, mis oli nii hea...

Armastuse kohta öeldakse, et see olla tingimusteta. Kui öelda, et armastad kedagi mingitel tingimustel, siis nagu polekski see armastus. Kõlab loogiliselt, aga kui ühel päeval midagi olulist su armastatu juures muutub ? Kui juhtub midagi sellist millega sa pole osanud arvestada ja mis mõjutab su tundeid teise inimese vastu? See võib olla mis iganes... Näiteks abiellud 60 kilose naisega aga mõne aasta pärast on su kõrval 100 kilo naise ilu või elad koos mehega, kelle kõrval oled end turvaliselt tundnud aga siis saad teada et ta on kasiinos kõik teie säästud maha mänginud. Oled endaarust leidnud kaasa, kes peab truudust sama oluliseks kui sina aga ühel päeval selgub et ta on sind mitu korda petnud.
Kui armastus oleks leping, kas selles kirjapandud tingimuste oluline muutmine üheltpoolt tähendab, et teine on armastanud tingimustega ehk siis kui sa pettusega olgu see siis missugune tahes leppida ei kavatse - kas see tähendab, et sa ei olegi siis kunagi teist inimest päriselt armastanud ?