Elul on meile nii palju õpetada ning neid õpetusi saame me terve elu praktiseerida ja lihvida. Esmalt ei pruugi kõik nii hästi välja kukkuda, kuid mida rohkem me harjutame seda paremaks me muutume. Nii on kõigega. Väiksena omandasime eluks vajalikud oskused, täiskasvanuna peame tegelema enda sisemise rahu ja enese arendamisega. Me suudame ise oma mõtteid juhtida ja enda tundeid ning emotsioone talitseda. Vahel tundub see väga keeruline, kuid endale teadvustades ning hetkeks sisse-välja hingates suudame me end talitseda.
Olen hakanud aina rohkem ja rohkem enda käitumist analüüsima, enda tundeid kontrollima, ennast kõrvalt nägema ning ma võin ausalt öelda, et tunnen ennast palju õnnelikumana. Ma suudan ennast tabada ülemõtlemas ning siis sellele ka kiirelt lõpu teha. Olen hakanud enda käitumist analüüsima ning suunama- et ei teeks asju hetke emotsioonist. Nagu kasvataks end ise- võibolla on see täiskasvanuks saamise märk, aga tunnen end palju küpsemana. Tunnen, et mu tujud ei juhi mind, vaid mina neid. Oman enesevalitsust paremini ning olen muutunud tasakaalukamas. Püüan endaga saada läbi, mitte enda vastu sõdida. Samuti püüan analüüsida teisi ning otsida käitumistele põhjendusi. Usun, et inimesed ei muutu kunagi ning nende veidrustega tuleb kas leppida või lahkuda. Ma kas lepin sellega, mida muidu ei tahaks aksepteerida või lahkun. Valik on meil kõigil. Tülid ei muuda, vaid eraldavad inimesi üksteisest.