Thursday 10 August 2017

Tahan et sa võtaksid mind oma kaissu. Ütleksid et armastus hiilib öösel me ümber ja ei laseks mind iial lahti. Lihtsalt tunda su hingamist enda kohal ja suudlusi oma otsmikul.
Näen varje kuu valguses, miks ei saa sõba ma silmale? Miks sa oled unenäo kaugusel? Nii kaugel, kuid samas nii lähedal. Võiksin ju paluda sul jääda, kuid tean et see pole võimalik. Sa oled juba läinud, minujaoks sind enam ei ole. Sa oled end juba ära lubanud ja meie lugu on läbi. Jah, läbi.
Vihm räägib ladina keelt ja ma tantsin temaga. Tantsin, sest olen purjus ega taju piire. Ma unustan need hetkeks, sest et mul on õigus seda teha. Unustada hetkeks ja olla lihtsalt. Iseendaga.

No comments:

Post a Comment