Iga päev õpime me ennast paremini tundma. Näeme endid erinevates olukordades ja võibolla sageli üllatume isegi, milline on meie käitumine mõnes olukorras. Eriti analüüsime me oma käitumist hiljem, ning püüame siis arusaada mis võis meis sellist reaktsiooni esile kutsuda. Kas oli see oskamatus olukorraga toime tulla või hirm ? Hirm jääda rumalaks? Hirm saada haiget? Kõike võib olla. Inimesed on erinevad ja iial ei või teada mis või milline tegevus võib teist riivata või panna käituma nii, et ta ennast isegi ära ei tunne? Kuid isegi kui see olukord tuleb ette- võib see teha haiget või ajada segadusse, kuid ometigi näeme me ennast erinevates olukordades ning võibolla õpime sellest ning oskame teinekord paremini iseendaga toime tulla. Me ju õpime kogu elu ning eksimine on inimlik.
Mind on viimaselajal pannud mõtlema suhte olemus. Mis see siis on ? Kahe inimese koos olemine ja selle liidu nautimine? Ja, tõsi. Öeldakse, aga et "ainult tunnetest ei piisa". Tõsi. Suhe on suur töö- enda, teise ja suhtega. Ehitama, lihvima ja siis veel kaitsma tugevamate tuulte eest. Täielik omaette teadus ning mitte keegi ei ole selles meister. Ei ole loodud ühtegi raamatut, kus saaks ajada näpuga järge, et mis läks valesti? Mismoodi seda parandada? Mismoodi käitub ta selles olukorras? Mis talle meeldiks et oleks teisiti? Jne jne... lihtsalt puudub see kasutusjuhend, mis võiks ju suhtega kaasa tulla. Aga võibolla just sellepärast ongi see meie jaoks nii põnev, ettekirjutamata. Iga suhe on omamoodi lugu ja lugusid on erinevaid. On õnnelike lugusid, on draamasid, on pööraseid uskumatuid lugusid, keerulisi lugusid ning milline on hetkel sinu lugu või milline on selle loo lõpp ei tea meist kunagi keegi ette.