Ma tahan, et sa lendaksid. Tahan näha kui kõrge on su lend. Tahan, et sa näeksid kõike mida silmad suudavad sel teel hoomata. Tahan, et sa näeksid kõike seda mida maal viibides ei märka. Kaugelt tundub kõik palju selgem ja terviklikum. Tahan, et sa jutustaksid mulle mida sa oma lennul nägid ning tunnetasid. Kas seal on kõik teisiti ? Õhk vabastab ning annab uut hingamist. Ma ei hoia sind kinni vaid annan sulle tuult tiibadesse. Viskan su õhku nagu pääsukese, et kõrge oleks su lend. Iga hing läheb sinna kus tunneb end kõige paremini. Vajad sa selleks kauget paika või kodumaandumis rada peale pikka reisi? Tunnen, et sa vajad seda. Hinga sisse ja välja seda joovastust ning loo endale tiivad. Kallis, lenda!

Elul on meile nii palju õpetada ning neid õpetusi saame me terve elu praktiseerida ja lihvida. Esmalt ei pruugi kõik nii hästi välja kukkuda, kuid mida rohkem me harjutame seda paremaks me muutume. Nii on kõigega. Väiksena omandasime eluks vajalikud oskused, täiskasvanuna peame tegelema enda sisemise rahu ja enese arendamisega. Me suudame ise oma mõtteid juhtida ja enda tundeid ning emotsioone talitseda. Vahel tundub see väga keeruline, kuid endale teadvustades ning hetkeks sisse-välja hingates suudame me end talitseda.
Olen hakanud aina rohkem ja rohkem enda käitumist analüüsima, enda tundeid kontrollima, ennast kõrvalt nägema ning ma võin ausalt öelda, et tunnen ennast palju õnnelikumana. Ma suudan ennast tabada ülemõtlemas ning siis sellele ka kiirelt lõpu teha. Olen hakanud enda käitumist analüüsima ning suunama- et ei teeks asju hetke emotsioonist. Nagu kasvataks end ise- võibolla on see täiskasvanuks saamise märk, aga tunnen end palju küpsemana. Tunnen, et mu tujud ei juhi mind, vaid mina neid. Oman enesevalitsust paremini ning olen muutunud tasakaalukamas. Püüan endaga saada läbi, mitte enda vastu sõdida. Samuti püüan analüüsida teisi ning otsida käitumistele põhjendusi. Usun, et inimesed ei muutu kunagi ning nende veidrustega tuleb kas leppida või lahkuda. Ma kas lepin sellega, mida muidu ei tahaks aksepteerida või lahkun. Valik on meil kõigil. Tülid ei muuda, vaid eraldavad inimesi üksteisest.

Iga päev õpime me ennast paremini tundma. Näeme endid erinevates olukordades ja võibolla sageli üllatume isegi, milline on meie käitumine mõnes olukorras. Eriti analüüsime me oma käitumist hiljem, ning püüame siis arusaada mis võis meis sellist reaktsiooni esile kutsuda. Kas oli see oskamatus olukorraga toime tulla või hirm ? Hirm jääda rumalaks? Hirm saada haiget? Kõike võib olla. Inimesed on erinevad ja iial ei või teada mis või milline tegevus võib teist riivata või panna käituma nii, et ta ennast isegi ära ei tunne? Kuid isegi kui see olukord tuleb ette- võib see teha haiget või ajada segadusse, kuid ometigi näeme me ennast erinevates olukordades ning võibolla õpime sellest ning oskame teinekord paremini iseendaga toime tulla. Me ju õpime kogu elu ning eksimine on inimlik.
Mind on viimaselajal pannud mõtlema suhte olemus. Mis see siis on ? Kahe inimese koos olemine ja selle liidu nautimine? Ja, tõsi. Öeldakse, aga et "ainult tunnetest ei piisa". Tõsi. Suhe on suur töö- enda, teise ja suhtega. Ehitama, lihvima ja siis veel kaitsma tugevamate tuulte eest. Täielik omaette teadus ning mitte keegi ei ole selles meister. Ei ole loodud ühtegi raamatut, kus saaks ajada näpuga järge, et mis läks valesti? Mismoodi seda parandada? Mismoodi käitub ta selles olukorras? Mis talle meeldiks et oleks teisiti? Jne jne... lihtsalt puudub see kasutusjuhend, mis võiks ju suhtega kaasa tulla. Aga võibolla just sellepärast ongi see meie jaoks nii põnev, ettekirjutamata. Iga suhe on omamoodi lugu ja lugusid on erinevaid. On õnnelike lugusid, on draamasid, on pööraseid uskumatuid lugusid, keerulisi lugusid ning milline on hetkel sinu lugu või milline on selle loo lõpp ei tea meist kunagi keegi ette.

Lõpuks on ainult kolm asja tähtsad:
Kui palju sa armastasid,
kui leebelt sa elasid
ja kui tänulikult sa lasid minna asjadel,
mis ei olnud mõeldud sinu jaoks.

Avan oma profiili, valin seal settings ja otsin välja koha kus on pandud linnukene sinu, kui minu A ja O kohapeale. Inimese jaoks peaks ikka olema kõige olulisem tema ise. Ei saa olla, et keegi on nii oluline, et kõik muu justkui polekski enam oluline. Eemaldan linnukese, ning asetan end esikohale. Sinu nime ette panen aga linnukene kui üks kallimatest inimestest mu elus. Jah, nii on see kõik mõeldav ning ei näri nii seest kui ei tea sinust midagi. Elame kõik oma elu. Nii hästi või halvasti kui vähegi oskame. Oluline, et oleme oma elus ise ju õnnelikud. Oleme kõik oma elu kangelased ja õnne sepad.