Öeldakse, et inimene näeb ikka seda mida näha soovib. Hirm ja ebakindlus on nagu parimad sõbrad, kes on teineteisele toeks ja täidavad su hinge kahtluste ja murega. Ning ennem kui arugi saad näed seda mida need kaks sulle näidata tahavad. On see tõesti see, mida sa ise ka näha soovid.? Vaevalt küll.

Armastad mind aeglaselt, sest see on parim viis nautida.
Armastad mind hulluks nagu armuksid minusse iga hetk aina uuesti.
Ármume korraks, sest nii võin salvestada kõige kirglikuma suudluse.
Ármume irooniliselt, sest see on elu, täiesti absurdne.
Armastame ilma agasid kaasamata, sest me ei vaja neid.
Armastad mind magusalt, sest mitte ükski maailma maitseaine ei suuda seda magusust asendada.
Armasta mind - see ei maksa midagi, kuid võtab aega.

Istun pargis pingil ning vaatan mööduvat vanapaari. Nende silmist kumab nii paljut, kuid nende liigutused on aeglased ja tasakaalukad. Neil ei ole kuskile kiiret ning nad naudivad igat hetke koos. Nad oleksidki nagu üksteise jaoks loodud. Sageli meenutavad mulle sellised vanapaarid nagu sugulasi, sest et nad justkui oleksidki siin elus koos olemiseks loodud. Ei usuksi, et ka neil on olnud see armumine ja üksteise leidmine. Istund siin pingil ning mõtlen mis on see mis on hoidnud neid nii kaua koos ? Tunnen kadedust, kuid samas ka suurt rõõmu neid vaadates. Käestkinni jalutav vanapaar paneb mu südame heldima ning ma tõusen ning jalutan edasi mere äärde. Tavaliselt tunnen ma kevadel seda külma tuult alati mereääres, kuid täna on teisiti. Täna on soe ning ma naudin iseenda seltskonda. Peatun ning vaatan sillerdavat merd ja üksteist tagaajavaid koeri vee ääres. Kõik on nii ilus ning ma ootan suve. Ootan soojust ning tahan, et see soojus mind endaga kaasa haaraks ning tooks mu näole naeratuse. Palun värvi mu põsed punaseks ja too hinge rahu.

Mõned mõtted, mis panid mind mõtlema: 

Armu sellesse, kes valib sinu sama kindlalt nagu sina valid tema. Ole inimesega, kes aitab sind raskustes, kes võitleb sinuga koos ühise elu nimel, kui elu kisub keeruliseks ja ebamugavaks.

Armu sellesse, kes näeb sinus toimuvat segadust ja sõda ja mitte ainult ei otsusta jääda, vaid valib sinu kõrval seismise ning aitab sul võidelda. Püüa leida keegi, kes imetleb sinus laiuvat pimedust ning võtab omaks sinu valguse; keegi, kes soovib olla sinu jaoks parim isegi siis, kui sa ise ei suuda anda endast parimat; keegi, kes meenutab kõiki su tugevusi, kui tunned end nõrkemas.

Armu sellesse, kes ei jäta sulle tunnet nagu sind oleks raske armastada. Kingi oma süda sellele, kes ei pea sind sügavate tunnete tundmise pärast nõrgaks. Leia see, kes jumaldab sinu pehmust ja õrnust ning võitleb, et sind kalgistunud maailmas kaitsta.

Armu sellesse, kes esitab sulle väljakutseid, kes inspireerib sind mõtlema ja tundma. Armu sellesse, kes äratab sinus ürgsust; keegi, kellega kasvab su vaim sama palju kui süda.

Armu sellesse, kes austab sinus toimuvaid muutusi, mõistes, et need tähendavad sinu kasvu. Pühenda end inimesele, kes imetleb sinu õitsemist, kes armastab sind mitte ainult sellepärast, kes sa oled, vaid ühtlasi ka sellepärast, kelleks sul on potentsiaal saada.

Palun, ära kunagi lepi vähemaga! Oota. Õpi enese kohta, proovi elu ja võitle oma südame eest. Märka ennast, hoolitse oma soovide eest, avasta oma vajadusi. Sest kui õige aeg saabub, armud sa sellesse, kes hindab kõike, mille eest sa seisad, kes täiendab sind viisil, mida sa ei osanud ettegi kujutada. Kui aeg on õige, siis armastus, mille vääriline sa oled alati olnud, tõuseb su elus õitsele ning viimaks, viimaks mõistad, miks sa pidid nii kaua ootama.

Ütle mulle, et me oleme kindlad selles. Et me püüame, mis ka ei juhtuks ega anna alla, ei jookse minema ega löö käega. Ütle, et sinu naeratus on siiras kui me oleme koos. Ütle, et sa naerad südamest ning unustad minuga lollitades kõik ümbritseva ega panetähelegi kui tobedad me vahel teistele paista võime. Ütle, et sinu tunded on sama sügavad ning sa ei taha neist loobuda sest et armastad mind nii palju. Ütle, et meie õnn sõltub ainult meist ning me ei lase kedagi selle juurde. Ma tahan olla siin ja oodata sind kuni sa tuled ja paned käed ümber minu ning ütled et sa ei jäta mind iial enam üksi. Kallista mind ja tekita minus turvatunne, samamoodi nagu sa seda alati teed. Lihtsalt ole minuga ja ära jäta mind üksi.

Aeg paneb meid proovile

Üks müks ja kõik on peapeale pööratud. Tunnete virrvarr, segaduse ummikud ja sassis mõtted. Justkui mina ei tohikski olla üdini õnnelik, et alati tuleb kuskilt mingi löök, mis lööb justkui jalad alt ning kõike tuleb uuesti hakata ehitama. Isegi vundament paistab kannatada saanud. Ja siin ei aita ei pisarad ega mitmed üksikud tunnid oma mõtetega. Keegi võiks tulla ja panna mulle sülle lahendused...loogilised seletused kogu olukorrale.
Ööd on juba soojemad ja valgemad. Sa ju tead seda tunnet kui mitte miski ei tee mulle rõõmu ning siis sa siiski suudad mu panna naeratama ning sama osavalt oskad sa minus tekitada tunnet et kõik on siin maailmas tühine ning kuidas ühe hetkega kaob mu jalge alt maa ning ma kukun justkui musta auku...
Tahan lihtsalt et aeg kannaks, sind , mind , meid ja pole oluline kas on öö või päev.
Miks ma pean kõike tegema nii hinge ja armastusega? Kas vahel ei saaks jätta tundeid ja armastust eemale ning teha asju ainult mõistusega?