Friday 14 April 2017

Kõik on ümberringi haaratud muutustest, ainult tähed siin on samad. Mul on hea nendest kinni hoida. Mul on selline tunne, et vähemalt sel viisil jään ma endale truuks. Sa ei pea mulle vastama. Ma usun, et nii on isegi parem, kui sa seda ei tee. Meie ühine rong on sõidus. Ma istun ühe täiesti uue vaguni pimedavõitu kupees ja üritan kõigepealt üldse orienteeruda. Pole aimugi, kuhu rong sõidab, peatused pole veel plaanile kantud, isegi suund on õige ebamäärane. Kui vaatan läbi väikese tuhmi klaasiga akna mööduvat maastikku, siis tahaks sulle aeg-ajalt meelsasti teada anda, kas ma näen kedagi tuttavat või mis seal olla võiks. Kas nii sobib? Ma tean, et minu impressioonid on sinu juures hästi hoitud.
Aknast välja vaadates näen ma lund. Soojalt riidesse, talv hakkab väidetavalt taas tulema. Külm tõmbetuul teeb kaela kangeks ja vaatevälja väikeseks. Nähakse vaid otse ette arvatava sihtpunkti poole, aga mitte kõrvale, kus leiavad aset silmapilgud, mille pärast tasub sõitu ette võtta.

No comments:

Post a Comment