Lumi on nii külm, et meenutab vahel sind. Külm ja karge, mis puudutab mu sooja ihu ning tekitab kerget külmavärinat. Jäine leek mis sütitab mind alati kui vaatan su silmadesse. Tunnen, et upun neisse alatihti, kuid see ei ole selline uppumine nagu titanic. See on uppumine kuhu tahakski vahel ära kaduda. Neil hetkedel tunnen end turvaliselt, sest olen sinuga kuskil eemal. Kuskil kuhu keegi teine ei oska leida teed. Siis tean et kuulud vaid mulle ega kao. Uneledes leian end kaldale uhutuna, tagasi reaalsuses ja igapäeva rutiinis. Lõpp, eesriie.